Budism

Budism

Sisukord:

Budism. 1

Karma seadus ja kannatuse probleem. 2

Mungaks saamine. 2

Peasuund ja levik. 3

Budism tnapeval. 4

Budistlik kunst. 4

Budism.

Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi,

Polteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik,

Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema snni-ja surma aastat

tpselt ei teata, kuid tenoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr.

hestki usulisest petajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui

Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tephi. he

eluloolise legendi jrgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule

kombele snnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi

nhes mungaks. Et ennustus ei tituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad

isa luksusliku palee kaitsvate mride vahel. Kord vljaspool aeda

jalutades ngi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada,

et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igahe, ka tema enda

saatus. Prast selle mistmist tundus endine hiilgav elu thine. Ta

otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse phjusi ja teed, mis viiks

kannatustest vabanemisele.

Budistlike vanemate poeg omandab religioosse tisealisuse piduliku

toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rivastesse.

Seejrel vahetatakse see munga kollase r vastu ja juuksed aetakse maha.

Seejrel jb poiss mneks ndalaks vi terveks aastaks kloostrisse, et

munkade juhendamisel ppida. Ka ttarlastele korraldatakse samalaadne

tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hlgas kuningapoja

elu ja hakkas askeediks, et ppida tundma tde kannatusest.

Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma

petust,45-aastat.Buddha suri ja tusis krgeimasse nirvaanasse 80-

aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid vimsalt nii loodus,

jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha pletati. Tema

tuhk ja muud jnused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palvernnakute

sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha vitis, et ta on praktilise ja

moraalse eluviisi petaja. Alles hiljem hakati petama, et tal tekkis

prast erinevate vaimsete arengustaadiumite lbimist li inimlikke omadusi.

Mnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lplikku nirvaanat 550

varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid videtakse olevat

kmneid.

Buddha ise oma petusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud

sajandeid prast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta

kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali

keeles, mis on suguluses hinduistlike phade raamatute sanskriti

keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul

konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab

eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa

koosneb Buddha petusknedest ja sellesse nn. petuste korvi kuulub ka

budismi kige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja

aforismilaadselt budismi phipetusi. Kige hilisem nn. Filosoofiliste ja

metafsiliste traktaatide korv sisaldab petuslike ksimuste sgavamaid

ksitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt prastpoole phaks

kuulutatud raamatuid.

Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa

head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisndidest

ja kannatusest.

Buddha petuse jrgi on eksistentsil kolm omadust.

1. Kik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus psiv asi on pidev

muutumine. Nii klasid ka Buddha viimased snad: Kik vormi omav on kaduv.

Pingutage lakkamatult.

2. Kik olemasolev on mratud kannatama. Kannatuse krvaldab elujanu

suretamise kaheksaosalise tee abil.

3. helgi olendil ei ole muutumatud oma mina.

Karma seadus ja kannatuse probleem.

Budism on vtnud hinduistliku petuse karmast ja uuestisnnist. Karma

thendab tegu ja selle tagajrgi. Kik maailmas on karma loodud. Igaks

meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma fsilisi ja

vaimseid omadusi prilikkuse vi keskkonna sks, sest inimene ise on

mranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste

vanemate lapseks ta snnib. Buddha petab, et alles siis, kui karma seaduse

iglus on tingimusteta aktsepteeritud, vib inimene teadlikult enda

muutmist alustada. Prdumine valgustuse teele algab iseenda ja oma

olukorra phjalikust hindamisest.

Budist kib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja

austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli vi puuvilju vi siis

pletab suitsutusaineid. Ta mtiskleb hea eeskuju le, mida Buddha andis

oma eluajal ja nende heade tegude le, mis aitavad edeneda ilsal

kaheksaosalisel teel.

Mungaks saamine.

Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele.

Birmas ja Tais viibivad peaaegu kik 12-15aastased poisid mned ndalad

kloostris. Mungaks vidakse phitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada

munga hiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma

pea paljaks, kmblema ja minema toma kavatsusest mnele mungale. Munga ees

tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis

sisaldab petuse kige thtsamad punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan

Buddhat. Mina usaldan petust. Mina usaldan munkade hendust.

Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rsse, jalas lahtised sandaalid.

Buddha petuse kohaselt peab ta sgipoolist muretsema kerjates. Ilmikute

lesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale sa, saab vimaluse

sooritada heategu, mistttu tnulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma

r ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nel, 108

nrile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha ilsate omaduste le

mtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pgamiseks, sest

juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist,

et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.

Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks on iga pev palvetajaile avatud.

Buddha altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi, raha jne.

Ohverdamine ja meditatsioon toimub suures harduses ja tielikus vaikuses.

Mnes budistlikus templis, eriti Sri Lankas, vib Buddha kuju krval nha

ka hinduistlikke jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi ehitisi,

stuupasid, kus silitatakse Buddha pletatud surnukeha jnuseid: juukseid,

hambaid, kaelallisid jne. Vagad budistid teevad nendesse templitesse

palvernnakuid. Phad silmed on austuse objektiks ja neil usutakse olevat

mediteerimisel keskenduda aitav toime. Budistlikes kodudes on vikesed

phamud vi altarid, kus hoitakse phapilte. Nende ees seistes lausutakse

kolmekordne usaldusvanne, pletatakse suitsutusaineid ja mediteeritakse.

Perekondlikel phadel, nagu niteks tisealiseks saamise peol, pulmades ja

matustel, toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel rohkelt

muid phasid, mis on seotud aastaaegade ja Buddha elu sndmustega. Budismis

petatakse moraalset optimismi: iga inimene on suuteline tegema nii head

kui halba ning igaks vastutab vaid iseenda eest.

Peasuund ja levik.

Prast Buddha surma tekkisid tema pilaste hulgas lahkarvamused, kuidas

peaks Buddha petust igesti tlgitsema. Peeti terve rida koosolekuid, kus

ritati leida lahendus vaidlusalustes ksimustes ja juda phade raamatute

suhtes ksmeelele. Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul siiski kahe

peamise voolu tekkimiseni. Arvukate viksemate koolkondade petuste areng

toimus pika aja vltel (300 e.Kr-700p.Kr ).

Budistide arvu kindlaksmramine on keeruline, kuna paljudes maades, nagu

Jaapanis ja Hiinas, vivad inimesed liituda mitme religioosse henduse

tegevusega. Esineb mitmeid hinnanguid, kuid kige ldisem arv on 260

miljonit. Niteks hinduismiga vrreldes on budism oma viksemast

pooldajaskonnast hoolimata teline maailmareligioon. elnud lahti

kastissteemist, pole see erinevalt rahvususundist hegi kindla rahva vi

kultuuriga seotud.

Budism tnapeval.

Varem sdistati budismi sotsiaalses ja poliitilises passiivsuses.

Kesoleval sajandil on aset leidnud budismi aktiviseerumine, see on aga

seotud rahvusliku rkamisega. Tnapeval on buda munkadel thtis

poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana maades.

Sri Lankas (aastani 1973 Tseilon ) on budism riigist lahutatud.

Sellegipoolest on ta olnud thtis tegur selle maa poliitikas prast

iseseisvumist. Mungaorganisatsiooni tegevus on kaasajastatud ja mungad

osalevad aktiivselt poliitikas.

Tai phiseaduse jrgi peab kuningas olema budist ja toimima usundi

kaitsjana. Selles riigis on budism olnud konservatiivne, monarhiat toetav

jud. Mnedel andmetel on riigis umbes 200.000 munka ja le 20.000

kloostri.

Budistlik kunst.

Budistlik kunst hlmab arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti.

Arhitektuuri vanimateks eeskujudeks on koobastemplid ja India veealused

hauakambrid. Hiljem kujunes budistliku templi phivormiks stuuba vi pagood

kellukese vi poolkera kujuline mlestusmrk phadele silmetele. Stuupa

sees on ruum kallihinnaliste phade silmete jaoks. Mned stuupad

mbritseti mri vi sammaskiguga. Kuulsaim budistlik tempel on palve

rnnakukohana populaarne, Buddha hammast silitav tempel Sri Lankas, Kandy

linnas Stuupa-stiil levis koos budismiga laialdaselt Kagu-Aasias. Sellel

stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel, Nepaalis, Tiibetis

ja Hiinas.

Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja tema elu erinevaid

etappe. Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist vlditi, esitati vaid

temaga seotud smboleid, nagu niteks tema jalajlge vi seaduseratast.

Buddhat hakati kujutama meie ajaarvamise esimesel sajandil mediteerimise

abistamiseks.

Skulptuuride ja maalide lesanne on kontsentreerida mediteerimisel mtted

Buddha petusele ja eeskujule. need on htlasi rahva harimise abivahendid,

sest neid illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi skulptuurid

kujutavad arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid, kes

veel pole siirdunud lplikku nirvaanasse. Muusika, tants ja draamakunst

pole budismi seisukohalt lubatud harrastused.


2010